Liigu sisu juurde

Okupeeriv riik võib siiski teatava maa-ala täielikult või osaliselt evakueerida, kui see on vältimatu elanikkonna julgeoleku või tungiva sõjalise vajaduse tõttu. Selliste demograafiliste muutustega kohanemine on lähiaastatel üks liikmesriikide ja piirkondade keskseid probleeme ning sellele tuleks pöörata erilist tähelepanu piirkondades, mida demograafilised muutused kõige rohkem mõjutavad. Töötingimusi ei või mingil juhul raskendada distsiplinaarmeetmega. Need, kellelt seda ei nõuta, võivad paluda muud sobivat tööd, mis tuleb neile võimaluse korral leida. Neil tuleb võimaldada külastada väljaspool nende laagrit viibivaid sõjavange, sealhulgas kasutada artiklis 33 ette nähtud transpordivahendeid.

Ravikulud, sealhulgas kulutused sõjavangide tervise hoidmiseks vajalikele seadmetele, eriti hamba- ja muudele proteesidele ning prillidele, kannab vangis hoidev riik. Artikkel 31 Sõjavangide arstlikke läbivaatusi korraldatakse vähemalt kord kuus. Selle käigus kontrollitakse ja registreeritakse iga sõjavangi kehakaal. Esmajoones on nende läbivaatuste eesmärk jälgida sõjavangide üldist tervislikku seisundit, toitumust ja puhtust ning avastada nakkushaigusi, eriti tuberkuloosi, malaariat ja suguhaigusi.

Selleks tuleb kasutada kõige tõhusamaid tuntud meetodeid, näiteks perioodilist röntgenipildistust tuberkuloosi avastamiseks algstaadiumis. Artikkel 32 Vangis hoidev riik võib nõuda, et sõjavangid, kes küll ei kuulu oma relvajõudude meditsiiniteenistusse, kuid kes on üldarstid, kirurgid, hambaarstid, meditsiiniõed või sanitarid, täidaksid meditsiinilisi ülesandeid samast riigist sõltuvate sõjavangide huvides.

Sellisel juhul on nad jätkuvalt sõjavangid, kuid neid tuleb kohelda samamoodi nagu meditsiinipersonali, keda vangis hoidev riik kinni peab.

ELi toimimise lepingu artikli kohaselt on nõutav, et liit toetaks nende eesmärkide saavutamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega. Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi eripära tõttu on siiski vaja eraldi määrustes ette näha erieeskirjad, mis on kohaldatavad iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi suhtes ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi puhul ERFi raames. The ESI Funds should play a significant role in the achievement of the objectives of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel peaks liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisel olema oluline osa.

Nad tuleb vabastada igasugusest muust artikli 49 alusel tehtavast tööst. IV peatükk. Sõjavangide abistamiseks kinni peetud meditsiinipersonal ja vaimulikud Artikkel 33 Sõjavangideks ei loeta meditsiinipersonali ega vaimulikke, keda vangis hoidev riik peab kinni sõjavangide abistamiseks.

valu rassides-ups pohjustel

Siiski tagatakse neile vähemalt käesoleva konventsiooniga ettenähtud soodustused ja kaitse, samuti kõik vajalikud tingimused, et anda valu rassides-ups pohjustel arstiabi ja usulist abi.

Nad jätkavad kooskõlas oma eriala kutse-eetikaga meditsiiniliste ja religioossete kohustuste täitmist sõjavangide huvides, järgides vangis hoidva riigi sõjaalaseid seadusi ja eeskirju, ning on tema pädeva organi kontrolli all. Seejuures eelistatakse nendega samadest relvajõududest pärit sõjavange. Meditsiiniliste ja religioossete kohustuste täitmisel on neil järgmised soodustused: a Neil on õigus perioodiliselt külastada väljaspool laagrit tööüksustes või haiglates viibivaid sõjavange.

Vangis hoidev riik annab nende käsutusse vajalikud transpordivahendid. Selleks lepivad konfliktiosalised kohe pärast sõjategevuse puhkemist kokku oma meditsiinipersonalide teenistuslike auastmete, sealhulgas Nimetatud vanemmeditsiiniohvitseril, samuti vaimulikel on õigus pöörduda otse laagri asjaomaste võimude poole kõigis oma kohustusi käsitlevates küsimustes. Nimetatud võimud võimaldavad neil pidada nimetatud küsimustes kirjavahetust. Sõjategevuse ajal lepivad konfliktiosalised kokku kinnipeetud personali võimaliku vabastamise suhtes ja sätestavad sellekohase protseduuri.

Ükski eelnevaist sätteist ei vabasta vangis hoidvat riiki tema kohustustest rahuldada sõjavangide meditsiinilised ja hingelised vajadused. V peatükk.

Usuline, vaimne ja kehaline tegevus Artikkel 34 Sõjavangidel on täielik vabadus täita oma religioosseid kohustusi, sealhulgas osaleda usutalitustel, tingimusel et nad järgivad sõjaväevõimude kehtestatud distsiplinaareeskirju.

Usutalituste läbiviimiseks tagatakse selleks kohased hooned. Artikkel 35 Vaimulikel, kes langevad vaenlase kätte ja kes jäävad sõjavange abistama või keda peetakse sel eesmärgil kinni, lubatakse anda neile hingeabi ja viia vabalt läbi usutalitusi sama usku sõjavangide hulgas kooskõlas nende usutunnistusega. Nad tuleb jaotada laagrite ja tööüksuste vahel, kus on samadesse relvajõududesse kuuluvad, sama keelt kõnelevad või sama usku tunnistavad sõjavangid. Neil tuleb võimaldada külastada väljaspool nende laagrit viibivaid sõjavange, sealhulgas kasutada artiklis 33 ette nähtud transpordivahendeid.

Neil on õigus, arvestades tsensuuripiiranguid, pidada religioosseid kohustusi käsitlevates küsimustes kirjavahetust kinnipidava riigi kirikuvõimude ja rahvusvaheliste usuorganisatsioonidega. Sel eesmärgil saadetud kirju ega kaarte ei arvestata artiklis 71 sätestatud kvoodi hulka. Artikkel 36 Sõjavangid, kes on vaimulikud, kuid ei ole tegutsenud oma relvajõudude vaimulikena, võivad usutunnistusest olenemata vabalt teenida oma usku vastava kogukonna liikmete hulgas.

Sellisel juhul peab vangis hoidev riik neid kohtlema samuti kui vaimulikke. Nad ei pea tegema muud tööd. Artikkel 37 Kui sõjavange ei teeni kinnipeetud sõjaväevaimulik või sama usku sõjavangist vaimulik, tuleb asjaomaste sõjavangide nõudmise korral valu rassides-ups pohjustel ametisse nimetada vangidega sama või lähedast usku vaimulik või sellise puudumisel pädev mittevaimulik, kui see on usutunnistuses lubatud.

Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon

Sellise ametissenimetamise peab heaks kiitma vangis hoidev riik ning see toimub kokkuleppel asjaomase sõjavangide kogukonnaga ja vajaduse korral sama usutunnistusega kohalike kirikuvõimude nõusolekul. Selliselt ametissenimetatud isik peab järgima kõiki vangis hoidva riigi korra- ja sõjalise julgeoleku eeskirju.

Artikkel 38 Arvestades iga sõjavangi isiklikke eelistusi, soodustab vangis hoidev riik sõjavangide intellektuaalset, õppe- meelelahutuslikku ning sportlikku tegevust ja võimaldab selleks vajalikud hooned ja seadmed.

Sõjavangidele peab võimaldama sooritada kehalisi harjutusi, sealhulgas tegeleda spordiga ning viibida vabas õhus. Kõigis laagrites peab selleks olema piisavalt vaba ruumi.

valu rassides-ups pohjustel

VI peatükk. Distsipliin Artikkel 39 Iga sõjavangide laager peab vahetult alluma vangis hoidva riigi regulaarväe vastutavale ohvitserile. Sellel ohvitseril peab olema käesoleva konventsiooni tekst; ta peab tagama, et laagripersonal ja valvurid teaksid selles sätestatut ning ta vastutab selle rakendamise eest oma valitsuse juhtimisel.

Sõjavangid, välja arvatud ohvitserid, peavad kõiki vangis hoidva riigi ohvitsere tervitama ja osutama neile muid väliseid austusavaldusi, mida nähakse ette nende oma relvajõudude määrustikes. Ohvitseridest sõjavangid peavad tervitama ainult endast kõrgema auastmega vangis hoidva riigi ohvitsere; laagriülemat peavad valu rassides-ups pohjustel siiski tervitama tema auastmest olenemata.

Artikkel 40 Lubatakse kanda auastme- ja riigitunnuseid ning aumärke. Artikkel 41 Igas laagris paigutatakse nähtavale kohale käesoleva konventsiooni ja selle lisade ning artiklis 6 ettenähtud erikokkuleppe tekstid sõjavangidele arusaadavas keeles, nii et kõik saaksid neid lugeda. Nõudmise korral tuleb sõjavangile, kel pole võimalik tutvuda ülespandud tekstidega, anda nende koopia. Sõjavangide käitumist käsitlevad eeskirjad, korraldused, teated ja väljaanded tuleb sõjavangidele anda neile arusaadavas keeles.

Sellised eeskirjad, korraldused ja väljaanded pannakse eelpool kirjeldatud viisil nähtavale kohale ning nende tekstide koopiad antakse sõjavangide esindajale. Individuaalsed käsud ja korraldused sõjavangile tuleb anda talle arusaadavas keeles. Artikkel 42 Sõjavangide, esmajoones põgenevate või põgeneda üritavate sõjavangide vastu kasutatakse relva ainult äärmisel juhul ja sellele peab alati eelnema olukorrakohane hoiatus.

VII peatükk. Sõjavangide auastmed Artikkel 43 Sõjategevuse puhkemisel teatavad konfliktiosalised üksteisele käesoleva konventsiooni artiklis 4 nimetatud isikute ametinimetused ja auastmed tagamaks auastmelt võrdsete sõjavangide võrdne kohtlemine.

Samuti teatatakse hiljem loodud ametinimetustest ja auastmetest. Vangis hoidev riik peab tunnustama sõjavangi teenistusalaseid ülendamisi, millest on nõuetekohaselt teatanud riik, kellest need sõjavangid sõltuvad. Artikkel 44 Ohvitsere ning nendega võrdses seisundis sõjavange tuleb kohelda nende auastmele ja vanusele kohase lugupidamisega.

Ohvitseride laagrite teenindamiseks tuleb neisse määrata ohvitseride ning nendega võrdses seisundis sõjavangide auastet arvestades piisaval arvul samade relvajõudude sõdureid, kes võimaluse korral kõnelevad sama keelt. Sellised isikud ei pea tegema muud tööd.

Igati tuleb soodustada ohvitseride valu rassides-ups pohjustel järelevalvet ühise toiduvalmistamise üle. Artikkel 45 Sõjavange, kes ei ole ohvitserid või nendega võrdses seisundis isikud, tuleb kohelda nende auastmele ja vanusele vastava lugupidamisega.

Igati tuleb soodustada ohvitseride sõjavangide endi järelevalvet ühise toiduvalmistamise üle. VIII peatükk. Sõjavangide üleviimine pärast nende saabumist laagrisse Artikkel 46 Vangis hoidev riik peab sõjavangide üleviimise otsustamisel arvestama sõjavangide huve, pidades esmajoones silmas, et see ei raskendaks nende repatrieerimist.

Sõjavangide üleviimine peab alati toimuma inimlikult ja mitte halvemates tingimustes kui vangis hoidva riigi väeüksuste ümberpaigutamine. Alati tuleb arvestada ilmastikutingimusi, millega sõjavangid harjunud on, ning üleviimine ei või mingil juhul ohustada nende tervist. Üleviimise ajal peab vangis hoidev riik tagama sõjavangidele piisava hulga toitu ja joogivett, hoidmaks nad heas tervislikus seisundis, samuti vajaliku riietuse, peavarju ja arstiabi. Vangis hoidev riik peab üleviimisel tagama sõjavangide ohutuse, esmajoones mere- või õhutranspordi korral, ning koostama kõigi üleviidavate sõjavangide nimekirja enne nende laagrist lahkumist.

Artikkel 47 Haigeid või haavatud sõjavange ei või üle viia, kui reis ohustab nende paranemist, välja arvatud juhul, kui üleviimine on vältimatu nende turvalisuse tagamiseks. Kui lahingutsoon läheneb laagrile, viiakse selles laagris olevad sõjavangid üle, aga ainult siis, kui nende üleviimine on piisavalt ohutu või kui nad paigalejäämisel satuksid suuremasse ohtu kui üleviimise korral.

Artikkel 48 Üleviimise korral informeeritakse sõjavange ametlikult nende lahkumisest ja teatatakse nende uus postiaadress. Teatada tuleb aegsasti, et sõjavangid jõuaksid pakkida oma asjad ja teavitada sugulasi. Nad võivad kaasa võtta oma isiklikud epipudilite kuunarnuki uhine tootlemise salv ning neile saadetud kirjad ja pakid. Üleviimise huvides võib sellise pagasi kaalu piirata sellega, mida iga vang normaalselt ise kanda jõuab.

Igal juhul peab see olema vähemalt kakskümmend viis kilogrammi inimese kohta. Eelmisesse laagrisse saadetud kirjad ja pakid edastatakse sõjavangidele viivitamatult. Laagriülem võtab kokkuleppel sõjavangide esindajaga meetmeid, et transportida vangide kogukonna vara ja pagasit, mida nad ei saa käesoleva artikli teises lõikes sätestatud piirangute tõttu kaasa võtta. Üleviimise kulud kannab vangis hoidev riik.

III jagu. Sõjavangide töö Artikkel 49 Arvestades sõjavangide iga, sugu, auastet ja kehalisi võimeid, võib vangis hoidev riik kasutada füüsiliselt vormis sõjavangide tööjõudu, eriti eesmärgiga hoida valu rassides-ups pohjustel hea füüsilise ja vaimse tervise juures. Allohvitseridest sõjavangidelt võib nõuda üksnes järelevalvetööde tegemist.

valu rassides-ups pohjustel

Need, kellelt seda ei nõuta, võivad paluda muud sobivat tööd, mis tuleb neile võimaluse korral leida. Kui ohvitserid või nendega võrdses seisundis olevad isikud paluvad sobivat tööd, tuleb see neile võimaluse korral leida, kuid neid ei või mingil juhul tööle sundida.

Artikkel 50 Lisaks laagri haldamise, ülesseadmise või korrashoiutöödele võib sõjavange sundida tööle üksnes valu rassides-ups pohjustel aladel: a põllumajandus; b tooraineid tootev või hankiv ning töötlev tööstus, välja arvatud metallurgia- masina- ja keemiatööstus; ühiskondlikud ning ehitustööd, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet; c selliste varude transport ja käsitsemine, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet; d kaubandustegevus, kunst ja käsitöö; e kodumajandus; f ühiskondlikud tööd, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet.

Kui eelpool toodud sätteid rikutakse, võivad sõjavangid kasutada oma kaebeõigust vastavalt artiklile Artikkel 51 Sõjavangidele tuleb tagada sobivad töötingimused, eriti majutamise, toidu, riietuse ja töövahendite suhtes. Tingimused ei või olla halvemad kui need, milles töötavad vangis hoidva riigi kodanikud, kes teevad samalaadset tööd. Arvestada tuleb ka ilmastikuolusid. Sõjavangide töö kasutamisel tagab vangis hoidev riik, et piirkondades, kus sõjavangid töötavad, rakendatakse töökaitse seadusi ja esmajoones töötajate ohutust käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme.

Sõjavangid peavad saama neilt nõutavaks tööks vajaliku väljaõppe ja samasugused töökaitsevahendid nagu antakse vangis hoidva riigi kodanikele.

  • Valu parema kaega pohjustab
  • Tahendab liigestest iherb
  • Valu paremas kuunarnukis ja sorme numbrid
  • Selliste isikute lahkumistaotluste üle otsustamise protseduur kehtestatakse tavalises korras ja otsus tehakse viivitamata.

Arvestades artikli 52 sätteid, võib sõjavangide töö ohtlikkus olla samasugune nagu neil tsiviiltöötajatel. Töötingimusi ei või mingil juhul raskendada distsiplinaarmeetmega. Artikkel 52 Ebatervislikul või ohtlikul tööl võib sõjavange rakendada ainult vabatahtlikult. Sõjavange ei või sundida tegema tööd, mida vangis hoidva riigi oma relvajõudude liikmele võib pidada alandavaks.

Nende partnerite hulka valu rassides-ups pohjustel kuuluma asutused, organisatsioonid ja rühmad, kes on võimelised mõjutama programmide ettevalmistamist või keda programmide ettevalmistamine ja rakendamine mõjutab.

Sellega seoses peaks liikmesriikidel ühtlasi olema võimalik vajaduse korral asjaomaste partneritena kindlaks määrata nn katusorganisatsioonid, kes on vastavalt kohaldatavale riiklikule õigusele ja tavale asjakohaste piirkondlike, kohalike ja linnavõimude või muude organite liidud, föderatsioonid või konföderatsioonid.

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse Euroopa partnerluse käitumisjuhend, et hõlbustada liikmesriikidel partnerluse korraldamist, tagamaks asjaomaste partnerite järjepideva osalemise partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel.

Vastu võetud delegeeritud õigusakt ei tohi olla mingil juhul ega mingi tõlgenduse põhjal tagasiulatuva mõjuga ega finantskorrektsioonideni viivate eeskirjadest kõrvalekaldumiste aluseks.

EUR-Lex Access to European Union law

Vastu võetud delegeeritud õigusaktiga ei peaks määrama kohaldamiskuupäeva, mis saabub enne selle vastuvõtmise kuupäeva. Vastu võetud delegeeritud õigusakt peaks võimaldama liikmesriikidel otsustada kõige asjakohasema üksikasjaliku korra üle partnerluse rakendamiseks kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusliku raamistiku ning riikliku ja kohaliku pädevusega, eeldusel, et käesolevas määruses sätestatud eesmärgid on saavutatud.

It should be possible to limit that scope to only some of the thematic objectives defined in this Regulation. Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi täpne reguleerimisala tuleks sätestada fondispetsiifilistes eeskirjades.

  • Hoidke parempoolse poidla liigeseid
  • Valu kuunarnuki-epicondyliidi ravi
  • Krooniline tonsilliidi valu liigestes
  •  - Слово «разница» многозначно.

Peaks olema võimalik piirata seda üksnes mõne käesolevas määruses piiritletud valdkondliku eesmärgiga. The CSF should facilitate the sectoral and territorial coordination of Union intervention under the ESI Funds and with other relevant Union policies and instruments, in line with the targets and objectives of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, taking into account the key territorial challenges of the various types of territories.

Ühine strateegiline raamistik peaks hõlbustama liidu sekkumiste valdkondlikku ja territoriaalset koordineerimist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel ning samuti muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega, mis on kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia sihtide ja eesmärkidega, võttes arvesse eri liiki territooriumide põhilisi territoriaalseid probleeme.

Due to the complex and interrelated nature of such challenges, the solutions supported by the ESI Funds should be of an integrated nature, multi-sectoral and multi-dimensional. In this context, and in order to increase the effectiveness and efficiency of the policies, it should be possible for the ESI Funds to be combined into integrated packages which are tailor-made to fit the specific territorial needs. Nende ülesannete keerukuse ja vastastikuse seotuse tõttu peaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust saavad lahendused olema seostatud, mitmesektorilised ja mitmemõõtmelised.

Sellega seoses ning poliitika tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamiseks peaks olema võimalik ühendada Euroopa struktuuri- valu rassides-ups pohjustel investeerimisfonde pakettideks, mis on koostatud territoriaalsete erivajaduste järgi. Adapting to such demographic changes constitutes one of the core challenges that Member States and regions are to face in the years to come, and as such should be given a particularly high level of valu rassides-ups pohjustel for the regions most affected by demographic change.

Selliste demograafiliste muutustega kohanemine on lähiaastatel üks liikmesriikide ja piirkondade keskseid probleeme ning sellele tuleks pöörata erilist tähelepanu piirkondades, mida demograafilised muutused kõige rohkem mõjutavad. The Partnership Agreement should translate the elements set out in the CSF into the national context and set out firm commitments to the achievement of Union objectives through the programming of the ESI Funds.

The Partnership Agreement should set out arrangements to ensure alignment with the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth as well as with the Fund-specific missions pursuant to their Treaty-based objectives, arrangements to ensure effective and efficient implementation of the ESI Funds and arrangements for the partnership principle and an integrated approach to territorial development.

Vaga valus liigend randme distinction should be made between the essential elements of the Partnership Agreement which are subject to a Commission decision and other elements which are not subject to the Commission decision and can be amended by the Member State.

I peatükk.

It is necessary to envisage specific arrangements for the submission and adoption of the Partnership Agreement and the programmes should the entry into force of one or more Fund-specific Regulations be delayed or be expected to be delayed. This entails establishing provisions which allow for the submission and adoption of the Partnership Agreement even in the absence of certain elements in relation to the ESI Fund valu rassides-ups pohjustel Funds affected by the delay, and the later submission of a revised Partnership Agreement after the entry into force of the delayed Fund-specific Regulation or Regulations.

Since the programmes co-financed by the ESI Fund affected by the delay should in this case be submitted and adopted only after the entry into force of the Fund-specific Regulation concerned, appropriate deadlines for the submission of the affected programmes should also be laid down.

See peaks asetama ühises strateegilises raamistikus sätestatud elemendid riigisisesesse konteksti ja kehtestama kindlad kohustused saavutada liidu eesmärgid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöö kaudu.

Partnerluslepingus tuleks sätestada kord, millega tagatakse kooskõlastamine liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga ja konkreetsete fondide ülesannetega vastavalt aluslepingul põhinevatele eesmärkidele; kord, millega tagatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhus ja toimiv rakendamine, partnerluse põhimõtte järgimise kord ja territoriaalse arengu ühtne käsitlus.

Partnerluslepingu puhul tuleks eristada olulisi elemente, mille üle peaks otsustama komisjon, ja muid elemente, mis ei ole komisjoni pädevuses ja mida saab muuta liikmesriik. Juhuks, kui ühe või mitme fondispetsiifilise määruse jõustumine peaks viibima või kui eeldatakse, et see viibib, tuleb kavandada partnerluslepingu ja programmide esitamise ja vastuvõtmise kord.

See hõlmab selliste sätete kehtestamist, mis võimaldavad partnerluslepingu esitamist ja vastuvõtmist ka siis, kui puuduvad teatavad viivitusest mõjutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi de ga seotud elemendid, ja läbivaadatud partnerluslepingu hilisemat esitamist pärast viibiva te fondispetsiifilis t e määrus t e jõustumist.

Et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist kaasrahastatud, viivitusest mõjutatud programme tuleks sel juhul esitada ja vastu võtta üksnes pärast asjaomase fondispetsiifilise määruse jõustumist, tuleks ühtlasi kehtestada mõjutatud programmide esitamiseks asjakohased tähtajad.

Ex ante conditionalities, as well as a concise and exhaustive set of objective criteria for their assessment, should be defined to ensure that the necessary prerequisites for the effective and efficient use of Union support are in place. To this end, an ex ante conditionality should apply to a priority of a given programme only when it has a direct and genuine link to, and a direct impact on, the effective and efficient achievement of a specific objective for an investment priority or a Union priority, given that not every specific objective is necessarily linked to an ex ante conditionality laid valu rassides-ups pohjustel in the Fund-specific rules.

The assessment of applicability of an ex ante conditionality should take account of the principle of proportionality having regard to the level of support allocated, where appropriate.

Ерке Есмахан - Қайда?

The fulfilment of the applicable ex ante conditionalities should be assessed by the Member State in the framework of its preparation of the programmes and, where appropriate, the Partnership Agreement.

The Commission should assess the consistency and adequacy of the information provided by the Member State. In cases where there is a failure to fulfil an applicable ex ante conditionality within the deadline laid down, the Commission should have the power to suspend interim payments to the relevant priorities of the programme under precisely defined conditions. Tuleks kindlaks määrata eeltingimused ning kokkuvõtlikud ja täielikud objektiivsed kriteeriumid nende hindamiseks, tagamaks, et liidu toetuse tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks oleksid olemas vajalikud eeldused.

Sel eesmärgil tuleks eeltingimusi kohaldada prioriteedi või teatud programmi suhtes ainult siis, kui nendel on investeerimisprioriteedi valu rassides-ups pohjustel liidu prioriteedi konkreetse eesmärgi tulemusliku ja tõhusa saavutamisega otsene ja tõeline seos või sellele otsene mõju, arvestades, et iga konkreetne eesmärk ei ole tingimata seotud fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud eeltingimusega.

Eeltingimuste kohaldatavuse hindamises tuleks võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, arvestades vajaduse korral eraldatud toetuse taset. Artikkel 46 Kaitstud isikute suhtes võetud piiravad meetmed, mida pole eelnevalt lõpetatud, tuleb tühistada esimesel võimalusel pärast sõjategevuse lõppu. Kaitstud isikute vara suhtes võetud piiravad meetmed tuleb kinnipidava riigi seaduste kohaselt tühistada esimesel võimalusel pärast sõjategevuse lõppu.

Artikkel 48 Kaitstud isikud, kes ei ole okupeeritava riigi kodanikud, võivad vastavalt artiklile 35 kasutada õigust sellelt territooriumilt lahkuda. Sellekohaseid otsuseid tehakse vastavalt protseduurile, mille okupeeriv riik nimetatud artikli kohaselt on kehtestanud. Sulgeb sageli haiget 49 Kaitstud isikute üksikud või massilised ümberasustamised, samuti nende deporteerimine okupeeritud territooriumilt okupeeriva riigi või mõne muu riigi territooriumile, olgu see okupeeritud või mitte, on mis tahes põhjusel keelatud.

Okupeeriv riik võib siiski teatava maa-ala täielikult või osaliselt evakueerida, kui see on vältimatu elanikkonna julgeoleku või tungiva sõjalise vajaduse tõttu. Selliste evakuatsioonide korral ei või kaitstud isikuid paigutada väljapoole okupeeritud territooriumi piire, välja arvatud juhul, kui tegeliku olukorra tõttu on selline ümberpaigutamine vältimatu.

Nõnda evakueeritud isikud toimetatakse tagasi nende kodudesse kohe, kui sõjategevus on selles piirkonnas lõppenud. Selliselt ümber asustades või evakueerides peab okupeeriv riik võimaluste piires tagama, et kaitstud isikud valu rassides-ups pohjustel korralikult ning et ümberasustamisel on hügieeni- tervise- ohutus- ja toitlustamistingimused rahuldavad ning et ühe perekonna liikmeid ei lahutata. Kõigist ümberasustamistest ja evakuatsioonidest tuleb kohe pärast nende toimumist informeerida kaitsvat riiki.

Okupeeriv riik ei või kaitstud isikuid hoida eriti sõjaohtlikel aladel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu elanikkonna julgeoleku või tungiva sõjalise vajaduse tõttu. Okupeeriv riik ei või okupeeritud territooriumile deporteerida või ümber asustada oma tsiviilelanikkonda. Artikkel 50 Okupeeriv riik peab koos riiklike ja kohalike võimuorganitega soodustama laste kasvatus- ja haridusasutuste normaalset tööd. Okupeeriv riik peab astuma samme, pusiv valu punased laigud laste isiku tuvastamist ja nende päritolu kindlakstegemist.

Okupeeriv riik ei või mingil juhul muuta nende isiklikku seisundit ega arvata neid talle alluvate rühmituste või organisatsioonide koosseisu. Kui kohalikud asutused seda teha ei suuda, peab okupeeriv valu rassides-ups pohjustel korraldama nende sõja tõttu orvuks jäänud või vanematest eraldatud laste ülalpidamise ja kasvatamise, kelle eest ei suuda piisavalt hoolt kanda lähedased sugulased või sõbrad.

Võimaluse korral peaksid seda tegema nendega samast kodakondsusest, sama keelt kõnelevad ja sama usku isikud. Artikli kohaselt loodud büroo eriosakond peab tegema kõik võimaliku, et identifitseerida lapsed, kelle isik pole kindlaks tehtud. Alati tuleb talletada teadaolevad andmed nende vanemate või lähisugulaste kohta. Okupeeriv riik ei või takistada abinõude rakendamist, mida on võetud enne okupatsiooni selleks, et toitlustada, võimaldada arstiabi või kaitsta sõja mõjude eest alla viieteistkümneaastaseid lapsi, rasedaid naisi ja alla seitsmeaastaste laste emasid.

Artikkel 51 Okupeeriv riik ei või sundida kaitstud isikuid teenima oma relvajõududes või nende abiteenistustes. Mis tahes surve ja propaganda vabatahtlikuks värbamiseks on keelatud. Okupeeriv riik ei või sundida tööle alla kaheksateistkümneaastaseid kaitstud isikuid.

Töö võib olla üksnes seotud okupatsiooniarmee teenindamisega või avaliku heaolu huvides või okupeeritud maa elanikkonna toitlustamise, majutamise, riietega varustamise, transpordi või tervishoiuga. Kaitstud isikuid ei või sundida tegema tööd, mille tõttu nad peaksid osalema sõjategevuses. Okupeeriv riik ei või sundida kaitstud isikuid kasutama jõumeetmeid, selleks et tagada julgeolek ehitistes, kus nad kohustuslikku tööd teevad. Töö tegemist võib nõuda üksnes sellel okupeeritud territooriumil, kus asuvad isikud, kelle sundtööd kasutatakse.

Igale sellisele isikule tuleb võimaluste piires säilitada tema tavaline töökoht. Töölistele tuleb maksta õiglast töötasu ja töö peab vastama nende füüsilistele ja intellektuaalsetele võimetele.

Käesolevas artiklis nimetatud tööd tegevate kaitstud isikute suhtes rakendatakse okupeeritud maa õigusakte töötingimuste kohta, eriti mis käsitlevad töötasu, tööaega, töövahendeid, väljaõpet ning hüvitust tööõnnetuste ja -haiguste eest. Mingil juhul ei või kohustusliku töö tõttu töölisi mobiliseerida sõjalistesse või poolsõjalistesse organisatsioonidesse. Artikkel 52 Ühegi lepingu, kokkuleppe ega eeskirjaga ei või tööliselt mitte kuskil, olenemata sellest, kas ta töötab vabatahtlikult või mitte, võtta õigust pöörduda kaitsva riigi esindajate poole palvega, et see riik sekkuks.

Kõik meetmed, mille eesmärk on tekitada töötust või piirata okupeeritud territooriumi töölistele pakutavaid võimalusi, et sundida neid töötama okupeeriva riigi heaks, on keelatud.

MEIST AJAKIRJANDUSES

Artikkel 53 Okupeeriv riik ei või hävitada kinnis- või vallasvara, mis kuulub kaitstud isikutele kas isikliku või ühisomandina või riigile või muudele avalik-õiguslikele institutsioonidele või sotsiaal- või ühistegevusorganisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui selline hävitamine on sõjaliste operatsioonide tõttu vältimatu.

Artikkel 54 Okupeeriv riik ei või muuta okupeeritud territooriumi avalike teenistujate või kohtunike seisundit ega mis tahes viisil rakendada nende vastu sanktsioone, sunnimeetmeid või diskrimineerivaid meetmeid, kui nad südametunnistuse tõttu keelduvad täitmast oma ülesandeid.

See keeld ei välista artikli 51 teise lõigu kohaldamist. See ei mõjuta okupeeriva riigi õigust kõrvaldada valu rassides-ups pohjustel teenistujaid ametikohtadelt.

Artikkel 55 Okupeeriv riik on kohustatud tema käsutuses olevate vahendite piires võimalikult suures ulatuses tagama elanikkonna varustamise toidu ja ravimitega. Esmajoones peab okupeeriv riik vajalikke toiduaineid, ravimeid ja muid vahendeid sisse tooma, kui okupeeritud territooriumi varud ei ole piisavad. Okupeeriv riik ei või rekvireerida okupeeritud territooriumil olevaid toiduaineid, muid vahendeid ega ravimeid, välja arvatud okupatsioonivägede ja halduspersonali kasutusse, ja ka siis üksnes juhul, kui on arvestatud tsiviilelanikkonna vajadusi.

Muudes rahvusvahelistes konventsioonides sätestatut arvestades peab okupeeriv riik tagama, et kõigi rekvireeritud asjade eest makstakse kohast hüvitust. Kaitsval riigil on igal ajal õigus kontrollida toidu- ja ravimivarusid okupeeritud territooriumidel, välja arvatud juhul, kui tungiva sõjalise vajaduse tõttu on seda võimalust ajutiselt piiratud. Artikkel 56 Okupeeriv riik koostöös riiklike ja kohalike võimuorganitega on kohustatud tema käsutuses olevate vahendite piires võimalikult suures ulatuses tagama ja säilitama ravi- ja haiglaasutuste ja asjaomaste teenistuste töö ning tervishoiu ja hügieeni okupeeritud territooriumil, pöörates erilist tähelepanu nakkushaiguste ning epideemiate vältimise meetmete võtmisele.

Kõigi kategooriate meditsiinipersonalil lubatakse oma ülesandeid täita. Kui okupeeritud territooriumil, kus okupeeritud riigi pädevad asutused ei toimi, rajatakse uusi haiglaid, peavad okupatsioonivõimud vajaduse korral tagama nende tunnustamise vastavalt artiklile Samasugustel asjaoludel peavad okupatsioonivõimud tunnustama ka haiglapersonali ja transpordivahendeid vastavalt artiklitele 20 ja Tervise ja hügieeniga seotud meetmete võtmisel peab okupeeriv riik arvestama okupeeritud territooriumi elanikkonna moraalseid ja eetilisi nõudmisi.

Artikkel 57 Okupeeriv riik võib tsiviilhaiglaid rekvireerida üksnes ajutiselt sõjaväelastest haavatute ja haigete hooldamiseks ja ainult tungiva vajaduse korral, ja ka siis tingimusel, et aegsasti korraldatakse patsientide hooldamine ja ravimine ning tagatakse tsiviilelanikkonna vajadus haiglakohtade järele. Tsiviilhaiglate vahendeid ja varusid ei või rekvireerida seni, kuni neid on vajab tsiviilelanikkond.

Valu rassides-ups pohjustel 58 Okupeeriv riik peab lubama vaimulikel anda hingelist abi oma koguduse liikmetele. Okupeeriv riik peab samuti vastu võtma usulisteks vajadusteks mõeldud raamatute ja esemete saadetised ning soodustama nende jagamist okupeeritud territooriumil. Artikkel 59 Kui okupeeritud territooriumi kogu elanikkond või osa sellest ei ole varustatud piisavalt, peab okupeeriv riik nõustuma elanikkonna abistamise kavadega ning soodustama nende elluviimist kõigi oma käsutuses olevate vahenditega.

Sellised abistamiskavad, millega võivad tegeleda riigid või erapooletud humanitaarorganisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, seisnevad esmajoones toiduainete, ravimite ja riiete saatmises. Kõik lepingupooled peavad lubama selliste saadetiste vaba läbipääsu ning tagavad nende kaitse. Riigil, kes lubab saadetiste vaba läbipääsu nende teel vastaspoole okupeeritud territooriumile, on siiski õigus saadetisi läbi otsida, määrata nende liikumiseks kindlaid aegu ja marsruute ning nõuda kaitsvalt riigilt piisavaid tagatisi selle kohta, et neid saadetisi kasutatakse abivajava elanikkonna abistamiseks, mitte okupeeriva riigi heaks.

Artikkel 60 Abisaadetised ei vabasta okupeerivat riiki ühestki artiklites 55, 56 ja 59 ette nähtud kohustusest. Okupeeriv riik võib kasutada abisaadetisi selleks määratud otstarbel, välja arvatud äärmise vajaduse korral, kui see on okupeeritud territooriumi elanikkonna huvides ja sellega nõustub kaitsev riik.

valu rassides-ups pohjustel

Artikkel 61 Eelmistes artiklites nimetatud abisaadetised jagatakse koostöös kaitsva riigiga ja tema järelevalve all.