Liigu sisu juurde

Elu pole kodus lesida Muidugi võiks Niina kodus tasakesi diivanil lesida, aga mis elu see on. Õigus nõuda teiselt mõne teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem.

ola liigese ja kuunarliide artroosi ravi

Vanamemm Niina ajab rannas meie kõigi ühist asja Peetril varsti enam randa asja pole, ta koondatakse. Nähtavalt ülekaalus ja mitte enam esimeses nooruses kutsal on keel vestil, aga tema pererahvas, varases keskeas meest-naist, ei mõtlegi oma ratastel hoogu pidada. Nii külvab loom vaevalt hetkeks peatudes oma junnid otse tee kõrvale rohusse ja jätkab lidumist. Mõnikümmend meetrit edasi käib soru sirtsutamise juurde kuuluv jalatõstmisrituaal vaata et veelgi kiiremini ja küünte krabin asfaldil jätkub.

Rannas kõrguv märk, mis keelab koertel liivale ja arvata ka vette mineku, koeravolaskit asja uhine vigastus häiri, veel vähem läheb see korda tema pererahvale. See, et tänapäeval on Juku koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni, ei tähenda, et Juhan tähti tunneb. Rääkimata piktogrammide mõistmisest.

Et Veidi aja pärast võtab mitte enam esimeses nooruses kutsa mereveevanne. Mis sa, eideke, sisised Promenaadi öisest rämpsust ja tuule toodud liivast kasiv vanamemm Niina on sel hommikul torssis. Pahameele põhjuseks, et keegi kübaraga daam olla rattaga tuisanud läbi tema just kokku pühitud liivakuhjakese.

Ja mitte niisama tuisanud, vaid võtnud Niina märkuse peale suud pruukida. Et mis sa, eideke, asja uhine vigastus sisised, sa saad ju luuaga tuuseldamise eest palka.

Karistusseadustik (lühend - KarS)

Oleks kübaraga mamsel olnud selle ilusa hommiku ainuke mõru mälestus, asja uhine vigastus temaga, aga küllaga on muudki kurvastavat. Need on ometi nii nähtaval kohal ja juhmakalegi mõistetavad.

Meri on meie kõigi oma Rääkija möönab, et heakene küll, oleksid rannaskäijad kõik täiskasvanud, tühja nendega. Kui neile pole vastumeelne neljajalgsete sõprade väljaheidetel pikutada, mis sinna parata, maitse üle ei vaielda.

Kes vastutab katkise teleri eest?

Aga rannas on palju lapsi, keda peaks ometi koerajulkadest säästma. Paraku on see nii totaalse hoolimatuse juures võimatu. Oma väite tõestuseks meenutab Niina paari päeva tagust juhtumit, kus väikelaps kukkus näoli just kohta, kuhu kogukas koerarajakas oli viiv varem oma kõhukoorma liiva alla kaapinud.

Kui selliseid kõikidele teistele sülitavaid koeraomanikke aga hurjutada, on hävitav vastulause kiire tulema: mis sa, mutt, pröökad, kas see on sinu rand ja sinu meri! Lootus, et seda teeb politsei või mõne teise võimustruktuuri esindaja, on paras põhjus suureks naerusuutäieks.

Eestis on igasugune seadus või määrus kaotanud ammu mõtte, sest nagunii nende täitmise järele keegi ei valva. Otsekui see promenaadi ääristav uriini järgi haisev männitihnik, milles sündiv pole kellegi mure.

Nagad on parmudest hullemad Väitele ümberringi laiutavast kultuuritusest on Niinal tuua muudki tõendavat. Hakatuseks juhib ta tähelepanu alles neil õhtuil või pigem öödel puruks löödud laternale ja arvab, et ega see täismeeste tegu nüüd küll ole, ikka rohkem nagu tattninade töö.

Vanamemm Niina ajab rannas meie kõigi ühist asja - Arhiiv - Pärnu Postimees

Kahjustada peopesale sorme liiget kurjalt. Ent sopljätšoo vägitegutseb rannas teisitigi. Sellest, et noored kaanivad kärakat nagu kõrberetkeks valmistuvad kaamelid vett, ei hakka Niina pikemalt kõnelemagi: nagunii kõik joovad ja joovad ja joovad, aga milleks pärast pummeldamist pudelid puruks peksta … Rääkija teeb sellest lihtsa järelduse: tattninad on veel hullemad kui rannas taarat küttivad parmud.

Kui parmud — Niina ütleb bomži — korjavad taara vaikselt kokku ja kaovad, siis need nolgid on lausa võimatud, ei mingit kultuuri, ütleb nördinud vanamemm. Elu pole kodus lesida Muidugi võiks Niina kodus tasakesi diivanil lesida, aga mis elu see on.

Seitse asja, millega arvestada töökeskkonnas seoses COVIDga | Terviseinfo

Hea küll, vaatad telerit ja siis vaatad veel telerit, aga see tüütab kiiresti ära. Või lähed lolliks. Peale selle kummitab sedasi oma maist matka lõpule laisklejat oht, et ta hakkab aja täiteks kõiksugu head ja paremat põske pistma. Tõsi, rääkijat see oht ei kummita: ta on juba aastapäevad taimetoidul.

Kohtulahendite liigitus

Niina söömisest kõneldes nii lillelist kõnepruuki ei kasuta, tema ütleb õgima. Et õgid ja õgid, kuni oled paks nagu Teise maailmasõja lõpus Hiroshimale visatud Little Boy: vastik endale ja parastada teistele.

Äsja tal külas käinud 71aastane õde löönud küll kaht kätt kokku, et Niina, mis sinust asja uhine vigastus saanud, sa paistad ju päris läbi, aga ongi hea. Liiati on sellise suvega rannas olla puhas rõõm: teised kulutavad selleks hulga raha, temale aga makstakse rannasolemise eest peale. Ainult ela ja ole rõõmus.

Pealegi on tervisega, kui kunagi ammu Siberis liiklusõnnetuses pisut viga sanud põlv välja arvata, kõik korras ja liikumine ning liigutamine tuleb ainult kasuks. Liigutada on Niinale kogu elu meeldinud.

parast nagu valus liigesed

Lausa ajast, mil ta oli tubli suusasportlane ja noppis sõjaõhujõudude võistlustel ühe medali teise järel. Kunagisest harrastusest on kasu veel praegugi: omal ajal kõva mahvi saanud kätes luud lausa lendab ja pärimise peale, kas selline rahmeldamine ära ei väsita, kergitab Niina imestunult kulmu: mis sõna see on.

pohjus haiguste liigeste kaes

Rannaski käib sahker-mahker Natukese aja pärast ütleb Niina, et see töösuvi on tal siiski viimane. Kui see koht on järgmisel aastal tühi, äkki saab selle tema sõbranna, kellel on tänavu läinud väga täbarasti. Täbarasti tähendab, et elult juba niigi nöökida saanud sõbranna ja veel hulk teisi töötavad mitmes kuu sentigi palka saamata.

Vaat sellest peab kirjutama, mitte temast, ütleb Niina.

artroosi ravi alternatiivmeditsiin

Ja sellest, kuhu vaatavad ülemused. Ehkki ta on palgaootajaid torkinud, et tehku need ometi midagi, mingu või linnavalitsusse õigust nõudma, tolku sest pole. Vist kuidagi sahker-mahker tööl inimesed loodavad, et ehk nad ikka saavad oma väljateenitud raha. Seniks on Niina muretsenud tillukese käru, kuhu ta poetab leitud pudelid: rahaks vahetatuna läheb see abiks kitsikuses sõbrannale. Niina Kodasma on seda viimast juttu rääkides päris kuri, ent mitte kauaks.