Liigu sisu juurde

Tahtis ta karjuda aga sõnu ei olnud. Vincent võpatas ja vaatas pärani silmadega jahmunult oma armastatut. Nii järk-järgult, Ja igas linnas on ka teistsugused paigad -- nooblid kesklinnatänavad, uhkete kaubamajade, ministeeriumite, losside ja ooperiteatritega. Viimasel hetkel tulid sa tagasi otse peaproovi! Vene hurtade tõu kirjelduses märgitakse, et need loomad on rahulikud, vaikivad, ei salli lärmakat ja kohmakat keskkonda, eelistavad kõike kõrvalt vaadata, mitte suured mängude armastajad.

Aga naine lõpetas tsiteerimise ja silitas sooja pihuga ta reisi ja lausus harilikul häälel rahustavalt: «Nii on tarvis. Ära karda, palun! Seda sa ju tahtsid? Sa pakkusid ennast, mõtlesid ju minule, kui klarnetit mängisid? Aga siis Lorraine tõusis ja seisatas viivuks. Vari samuti. Küünlaleegi vihus uksele joonistuv primadonna vari tundus aga liiga tumenevat, vähem ähmasemaks muutuvat.

Mehe pilk libises allapoole ja tundis jälle ennast üht teatavat värinat haaramas. Ta vaatas keha, mis ehk viimaseid kuid õitses jumalikus naiselikkuses. Vaid tabamatu ajahetk ja algab närtsimine. Valus ja pöördumatu. Aga praegu oli Lorraine veel Vincent küünitles toolist ettepoole, et naist hellitada ja suudelda. Aga Lorraine astus sammu tagasi. Hurt harjade suruda vist karjatas, kui naise käed haarasid ämbrist verd ja värvisid seda oma põskedele Ning üleni punasest verest läikiv ja tilkuv Lorraine põlvitas mehe ette, lükkas ta jalad laiali, surus ennast õrnalt nende vahele.

Tema paokil suu haaras Vincenti mehelikkuse oma huulte vahele ning viivu pärast hakkas reaalsus jälle kaduma Aga vari Vari ei põlvitanud.

cystone perestroika ola ravi ravi hoidke folk oiguskaitsevahendeid

Kasvas, tõusis ja liikus. Veel ühte varju nägi Vincent, ühte päris ehtsat ja ta teadis, et see on tema enda vari. Kustuma hakkav teadvus sositas talle, et salapärane kolmanda varju peremees seisab tema enda taga. Aga seal ei saanud ju kedagi olla. Mitte kedagi Enne kui mees naudingute maailma vajus ja talle senitundmatu erektsiooni põhjuste üle mõtles, meenus talle apelsinimahla veidralt mõrkjas maitse.

Lorraine ei saanud vastata, ent tema liigutused ja mehe pulbitsev ja tukslev sisemus ei jätnud kahtlust. Kahtlust, kust kohast temast verd ammutatakse. Hommik tuli aeglaselt. Kõigepealt andis ta ennast märku selgineva unenäoga, milles hõbedases, ainult ülakeha katvas kostüümis Lorraine mängis klarnetit. Naine seisis mustal taustal, mis võinuks väga hästi olla nii igavik kui mittemidagi. Ja ühel hetkel muutus klarnet millekski muuks, Vincent hoomas, et enam naine ei puhu vaid pigem imeb seda.

Tõu ajalugu Vene jahikoer

Kostis kärgatus ja, tundis meeletut valu, kõik värvus erkpunaseks ja Ja ta ärkas. Ikkagi hommik. Loomulikult ei saanud ta kohe aru, kus ta on. Akna tagant kostusid üsnagi hommikused hääled aga nad jäid harjumuspärasest mürast pisut kaugele. Tuba ei olnud kindlasti Vincenti oma. Siin lõhnas aaloe ja naisterahva jär Muidugi, ta oli ju Lorraine'i majas sest nad olid armukesteks saanud ja midagi oli veel üsna palju juhtunud.

Midagi veel Vincenti pea oli paksust täis ja valutas, kurk oli täiesti kuiv ja kähe, kogu keha üksainus piin.

Vene hurt koer. Kiiruse normiks on vene hurt. Vene koerakuudid

Aga kus on Lorraine? Oiates ajas ta ennast voodis istukile ja silmitses ümbrust. Hämar tuba, kardinad akende ees, nurgas tumm stereo, uks suletud. Lorraine oli ta eile kuhugi viinud, temaga midagi teinud aga edasi ei mäleta ta enam midagi. Mitte kui midagi. Ta tõusis, valu lõi piksenoolena pähe ja läks kööki, surus pea kraani alla ja jõi ahmides pahisevat vett. Vesi plahvatas ta sisemuses, ent värskendas ometi janunevat keha. Alles nüüd märkas mees, et on alasti.

Ta oli olnud ju ka siis alasti, kui Lorraine Võpatades vaatas ka köögis ringi ja märkas väikest ust, mis ilmselt pidi viima kuhugi panipaika.

Eile oli naine ta sinna sisse talutanud ja seal oli mingi verine altar. Mida kuradit! Vincent rabas ukse valla. Pimeduses uhkus talle vastu aaloeparfüümi. Kobamisi süütas ta tule ja kissitas silmi. Väike astanguga ruum. Seintel riiulid, hurt harjade suruda täidetud kodukeemia ja alkoholiga, nurgas paar banaanikasti, harjad, ämbrid, tühjad purgid.

Ta mäletas, ei, teadis, et eile oli siin olnud must altar, hulganisti verd ja inimnahast lambid. Ja siin pidi olema ka tema verd. Mida Lorraine oli temaga teinud? Mida see nõid oli temaga teinud? Läbi udu mäletas ta naise varju ja enda varju millest oleks otsekui uus olend välja imbunud, teda endasse haaranud. Aga see meenutus oli liiga ähmane ja katkendlik. Endiselt oiates komberdas Vincent magamistuppa tagasi, pani end riidesse ja läks vannituppa.

Uksest sisse astudes süttis automaatselt valgus ja ta jäi jõllitama peeglisse. See oli kahtlemata tema, Vincent Werner, kes sealt vastu vaatas. Kahtlemata oli see tema.

ladina liigeste haiguste teadus abi valu kuunarnukis

Aga pisut teistsugune. Vannitoa laual peegli ees oli kiri. Kirjutatud pliiatsiga ja kiirustades harilikule kirjaplangile. Ära hakka mind otsima! Olen sulle kõige eest väga tänulik.

Ma ei tea, kas me näeme veel. See sõltub rohkem sinust kui minust. Sa võid mind vihata. Ma ei saa seda sulle ette heita. Aga ma vist tõesti armastasin sind sellel ööl.

Piisab sulle sellest? L» Jahmunult jõllitas ta kirja ja enda peegelpilti. Piisab mulle sellest? Tahtis ta karjuda aga sõnu ei olnud. Kurk oli korraga kuivem ja kriipivam kui varem ning ta tundis vajadust oksendada. Kui ta tunni pärast Lorraine'i villast uimasena väljus, sahisesid lävele visatud hommikused ajalehed ta kingade all. Kuupäev nendel väitis, et ta oli lamanud teadvusetult Lorraine'i juures kolm päeva. Jalg oli tal elegantselt ja väljakutsuvalt üle põlve heidetud, hurt harjade suruda direktor näeks ta jumalikku säärejooksu.

Naine suitsetas peenikest pruuni sigaretti ja tema näol oli ilme, mis kõneles põlgusest ja üleolekust. Väikest kasvu direktor tormas mööda kabinetti edasi, tagasi, vehkis kätega, leemendas higist ja seletas puterdades vahetpidamata vabandussõnu. Mu aare! Kust sa võtad sellised hurt harjade suruda, vabanda mind? Kas sa tõesti usud kõike neid jutte, mida intrigandid õhutavad. Sa ju tead, kui palju on sinu ümber olnud alati kadedust ja õelust. Ja sa peaksid sellest juba ammu üle olema.

Mõelda vaid, see higine mära! No kuidas sulle võis üldse pähe tulla, et tema saab Angelinaks ning Aidaks? Niimoodi sõnagi lausumata minema sõita ja mulle see kiri saata! Ma oleks infarkti saanud! Aga see oleks sulle meeldinud ju. Võibolla seda nad taotlesidki, need viletsad valedepuhujad. Mul pole see uneski pähe tulnud. Sa kaod kaheks nädalaks oma Baleaaridele ja teater on paanikas. Vincent on samuti kuhugi kadunud. Viimasel hetkel tulid sa tagasi otse peaproovi! Kuidas võib minu vanade närvidega niimoodi mängida?

Lorraine, mitu korda ma pean seda sulle ütlema, et sa olid jumalik! Sa oled oma kõrgvormis, nagu uuesti sündinud ja maailma parim metsosopran. Ma vannun sulle, et mitte iialgi, pole ma Jäi haigeks vist.

Oli paar nädalat kadunud ja siis võttis tema advokaat minuga ühendust. Lahkus omal soovil. Keegi pole teda sellest saati näinud. Jah, muidugi. Aga tema pole oluline. Selleks hooajaks. Kui sa kinnitad mulle, et kõik kuuldused minu Ja parim maailma primadonna. Vannun seda oma kadunud ema nimel.

Naine lausa hõljus hõbedases kostüümis ukseni. Bellini vaatas teda ja ümises «Shine on silver girl Lorraine raputas vaid pead ja avas ukse. Loendamatud punaste laternatega tänavad. Janused madrused, müüdav armastus ja kõik maailma pahed koondunud paari kvartalisse.

Räpane ja muretu lõbusus; kõigi unustuste genereerija; lootuste ja lohutuste pakkuja. Igas linnas on sellised kohad. Ja igas linnas on ka teistsugused paigad -- nooblid kesklinnatänavad, uhkete kaubamajade, ministeeriumite, losside ja ooperiteatritega.

Siingi võis varaste hommikutundideni õlut kaanida, kerglaste tütarlastega aega viita, leigemaid narkootikume hankida, vahest ka kakelda. Ent üldiselt oli see viisakas koht, sest siin oli orkestripoodium ning reede õhtuti sai «Veritsevas Liilias» üsnagi talutavat muusikat kuulata.

Ludwig Horn külastas seda kohta tihti, kui oma laevaga siia linna jõudis. Ta oli põhjajoonud ajakirjanik, kes madrusena kaubalaeval raha teenis, sest ühetgi muud tööd ta peale kirjutamise ja seilamise teha ei osanud.

EUR-Lex Access to European Union law

Ja kirjutanudki oli ta peamiselt merekaubandusest, enne kui kõik toimetajad otsekui vandenõu sõlminult ta pikalevenivate joomaperioode pärast tema ees uksed sulgesid. Tänu nendele jõupingutustele oli Hilisemad sündmused Ja ainult paljude sõjajärgsete entusiastide jõupingutuste abil suutis tõug taaselustada, kogudes ülejäänud tõukoeri sõna otseses mõttes kogu riigis.

Vene koerakoerte eesmärk ja nende kasutamine Kuulsa vene tõu põhieesmärk on sadu aastaid püsinud muutumatuna. Nende kiirjalgsete koertega jahivad nad endiselt hunte, rebaseid ja Euroopa jäneseid, harvemini metskitsi ja metskitsi.

Ja kuigi jahipidamine pole enam nii massiline vanasti peeti isegi 10 koeraga hagijahti "väikeseks muruks" ja pompoosne, pakuvad nad osalejatele mitte vähem rõõmu kui iidsetel aegadel. Ja ma pean ütlema, et jahikoeraga jaht ja kurja kasvatamine on terve teadus, millest saavad üle ainult inimesed, kes on selle raske ülesande suhtes kannatlikud, püsivad ja tõeliselt kirglikud.

Palju harvemini võib vene koeri leida näitusekoertena või hurt harjade suruda harva - lemmikloomadena. Ja see pole tingitud mitte ainult nende sisu eripärast, vaid ka kõndimisest. Tavainimesel eriti linnatingimustes on raske nii kiiret looma, mis on võimeline liikuma hüppelistes hüppetes, täielikult läbima, ületades hüppega ligi 9-meetrise vahemaa. Vene koerte hurtade välise standardi kirjeldus Fanaatiliste vene "hurtade" järgi ei saa ükski maailmas kasutatavatest koerakoeratõugudest võrrelda vene koerakoeraga, nii ainulaadse aristokraatliku ja pirtsaka koeraga, mis ühendab liinide erakordset armu ja õilsust meeleheitliku julguse ja kiire liikuv jõud.

Greyhoundid jäävad suuruselt teisele kohale kui Iiri hundikoer. Isase koera kasv ulatub 85 sentimeetrini kehakaaluga kuni 47 kg ja emase oma 78 sentimeetrini kaal kuni 40 kg. Pea Vene koerte või pigem selle vorm on alati olnud spetsialistide seas vaieldav. Olemasolevas rahvusvahelises standardis - pea on pikk ja kuiv, aristokraatlike rafineeritud joontega, rafineeritud koljuga vanal viisil - "kiilukujuline".

Pea kuivus on selline, et naha kaudu väljaulatuvad pea anumad ja veenid on nähtavad. Peatus on pikendatud-sile, vaevumärgatav. Nippel koon on hääldatud, pikk, täidetud. Ninasild on sirge mõni kerge küürakas on võimalik üleminekul labale endale, mida vanasti kutsuti koera profiili sarnasuse tõttu nende loomadega "saigachina" või "lambaliha".

Hurt harjade suruda must nõutav nina vanades "vahades" on suur ja liikuv, rippudes alalõuas. Tangide pikkus on veidi suurem või võrdne pikliku kolju pikkusega. Koera huuled on mustad, õhukesed, kuivad ja liibuvad. Lõuad on tugevad, hästi arenenud koos standardsete suurte valgete hammastega. Hammustus sarnaneb kääriga. Silmad või vanamoodsas "tühimikus" vintske, viltune, punnis, mandlikujuline, must, pruun või tume kirsivärv. Ilmekas, tähelepanelik "rähmasilmad".

Vanasti ja mõnikord ka praegu peeti jahimeeste-hurtade seas soovitavaks, et koera haiget polve kulgvaadet oleksid punakad "verel"mis rääkis looma erilisest pahatahtlikkusest. Silmi raamivatel silmalaugudel on kohustuslik must pigment. Kõrvad seatud silmade tasemest kõrgemale õige "sisselõikega"õhuke, liikuv, ripp-seotud seljaga kõrvad "lõikega". Mõnikord tõstab mõlemad hobused või üks neist "hobune".

ravi neuro olaliigendiga vitamiinid liigeste ennetamiseks

Lõputu kõrvus ja kerge "tihedus" pole lubatud. Kael tugev, lihaseline, "kitsenev" see tähendab uhkelt seatud, väikese painutusega kuklasüsna pikk, justkui külgedelt kergelt kokku surutud, kuiv, ilma lootusteta. Torso "Block" venitatud tüüp, kerge proportsioonid. See on tugev, kuid ülimalt elegantne graatsiline, "kõhn" vana termin looma külgedelt lamestatud keha kohta.

Rind on pikk ja sügav, hästi arenenud. Selg "stepp" on kitsas, kuid väga tugev ja üllatavalt painduv. Elegantsest "vetruvusest" ei tohiks areneda "küürakat" puudus.

Kui selg oli sirge vigasiis kutsuti koera "sirgeks sammuks".

Tõu kirjeldus Vene jahikoer ja standard MKF

Laudjas on hästi lihaseline, täpselt määratletud, kergelt kaldus kaldus laudjas on konformne defekt. Vanasti nimetati kurja järsult üles tõmmatud kõhtu "õõnestamiseks", viidates igasugusele lõtvumisele puudustele.

Saba "Reegel" meenutab kuju järgi sirpi või saagrit, mis on asetatud suhteliselt madalale, õhukesele, pikale, puberteedile tiheda "koeraga". Jäsemed jahimehed kontrollisid kogu aeg ülima ettevaatusega, nende terminoloogias oli palju igasuguseid defekte kirjeldavaid määratlusi.

Greyhoundi jäsemed peaksid olema täiesti sirged ja paralleelsed, kuivad, kuid lihaselised ning uskumatult vetruvad ja tugevad. Käpad on piklikud-ovaalsed jänesetüübidkuivad kõverate varvastega. Käpapadjad "puru" on tihedad ja elastsed. Küünised "konksud" on pikad ja tugevad. Vill "psovina". Välise kõige olulisem osa, mis tekitab endiselt palju poleemikat, on see, mis see peaks olema tõelisele hurtale. Standard nõuab katte järgmist kvaliteeti: pehme, siidine, nõtke, lokkis või laineline.

Siledat karva "pajukoer" või "kohmakat" kõvad karvad jäävad välja hurt harjade suruda vigadeks. Koera peas on see lühike ja mõnevõrra jäigem satiin.

Kaelal olev karusnahk moodustab rikkaliku "muhvi". Ka pea külgedel võivad olla "rebased" - midagi sellist nagu kõrvetised.

Jalgadel on ilusad suled. Värvus on samuti oluline punkt, mis tekitab tänapäeval "hallide" seas palju arutelu. Vene koera kurja iseloomujooned Vene koerad on ainulaadsed mitte ainult välispidiselt, vaid ka spetsiifilise temperamendi ja hoiaku poolest. Need koerad on väga iseseisvad ja neid pole nii lihtne kontrollida, kui võib tunduda.

Jahiinstinktid ja soov jätkata on lihtsalt mastaabist väljas, mis välistab täielikult selliste koerte ülalpidamise linnas või korteris. Kuigi tõugu ennast on üsna lihtne käsitseda. Koerte geneetika tagab teatud sirgjoonelisuse, ilma et seal oleks tarbetuid vestlusi ja "vasika" hellust: jaht - söötmine - puhkab mõisas järgmise jahini.

Seetõttu on ka koerte harva eranditega loomad intonatsioonide nüansside mõistmiseks üsna sirgjoonelised ega vaja inimühiskonda liiga palju. Kuid hinnatakse lähedust omaniku suhtes ja julgustust. Arvatakse, et nad on metsalise vastu halastavad ja inimeste suhtes heatahtlikud. Seda juhul, kui teil on õnnestunud leida lähenemisviis. Kui ei, siis pole see probleemideta võib-olla hammustada. Korralikku jalutuskäiku saamata, võib koerakoor rihma otsast lahti põgeneda see võib aga lihtsalt hooletu omaniku eest põgeneda ega naasta isegi jalutuskäigu ega jahi ajal.

Greyhoundid ei karda absoluutselt karistusi, valu ja hirmutamist. Seetõttu on kangekaelse looma suhtes väga oluline leida õige lähenemine ja taktikaliselt õige suhtumine. Greyhound on kogenematule omanikule täiesti "esimene" koer. Vene hurt Üldiselt, olles suhteliselt tugev koer tervislik seisund, on vene koertel ka mitmeid tõu eelsoodumusi haigustele.

Esiteks on see vastuvõtlik: kutsikate kasvurakitid, hambaprobleemid algavad tavaliselt kutsikaeas ja kestavad kogu elupidevast kiirjooksust tingitud südamelihase kiire kulumine, puusaliigese düsplaasia, volvulus ja katarakt. Selle tõu esindajate keskmine eluiga ulatub aastani.

Mõnikord aastane. Vene koerte juuste eest hoolitsemine pole teistest tõugudest raskem ja on isegi algaja omaniku võimuses. Kuid sisu, õige dieedi korraldamist ja kõndimist pole nii lihtne korraldada, peate õppima palju erialakirjandust, kontrollides seda praktikas. Vene tõu esindajad on tänapäeval kogu maailmas väga nõutud ja hinnatud.

Selle lemmiklooma graatsilised, graatsilised ja õilsad jooned ei saa kedagi ükskõikseks jätta. Kuid mitte ainult välised andmed ei veena seda ostma. Tasub kaaluda tegelaskuju, tänu millele saab vene hagijast ustav kaaslane nii kogenud jahimeestele kui ka hurt harjade suruda koerasõpradele. Toimivuse hindamine ja teave Vene koera iseloomustab aristokraatlik välimus. Tema värvid on erinevad: ühevärvilised ja täppidega, tanjäljed.

Kõige tavalisem on valge koos pruuniga see võib olla ka punane, pruun. Samuti on mõnikord hallide, mustade toonidega tõu esindajaid.

Sa pead sinna tooli istuma.

Mustal ülikonnal võib olla näol mask ja käppadel heledate värvide laigud. Vene tõugude koerad on pikad, tugevad ja kuiva kehaehitusega, millel on teatav pikenemine.

Isased turjas 75—85 cm, naised 68—78 cm. Tõu päritolu ja eesmärk Koerad Vene hagijas või hagijas on tuntud juba pikka aega. Selle nime "koer" sai villa kõrge tiheduse tõttu, seda nimetati varem "koeraks". Esimest korda leitakse teavet selle tõu kohta Nad viisid ta jahile välja. Algul jahtisid selle esindajad metsloomi rühmiti, hiljem peeti neid relvade kasutamiseta jahil partneriteks.

Vene koeratõugu koerad arenesid jänest jälitades või oskuslikult tupikusse ajades suure kiirusega. Selle tõu sugupuu sisaldab inglise, balti hurtade ja idakivimite geene alates kuldhordi ajast. Arvatakse, et vene hurt on esivanemad selle tõu koerad. Standard, mis on aktuaalne ka tänapäeval, kiideti heaks Sellest ajast alates määrati tõu esindajatele iseloomulikud standardid, mis on endiselt jõus. Kas sa teadsid?

Venemaal mõisniku elukorralduse kohaselt pidi ennast jõukaks pidav peremees omama vähemalt ühte vene hurt. Selle tulemusena olid peaaegu kõigil omanikel oma sortid, välimuselt veidi erinevad. Igal tüübil oli oma omaniku nimi. Järk-järgult tasandati eripära, kuni kõigi selle tõu esindajate välimus muutus tänaseks. Neid esitleti kõikvõimalikel hurt harjade suruda ning Aleksander II abiga moodustati mõnele selle tõu koerale tõuraamatuga raamatud.

liigeste displased valus liigesed tahavad magada

Tõug aretati Venemaal ja see on vene rahvuslik aare. Vene hagija välimus - nõuded standardile Vene jahikoera tõugu kirjeldades tuleb märkida, et sellel koeral on elegants, aadel ja aristokraatlik välimus.

Kogu oma välimuselt sarnaneb intelligentne, graatsiline, graatsiline ilu traaviga. FCI tõu standard nr Selle tõu loomade villa iseloomustab siidisus, pehmus, lainetus või lühike lokk ning nahk on elastne.

Kaelal on karvkate pikem, luues omamoodi muhvi, mis kaunistab kõiki vene hurt. Loomad on pikad, eristuvad oma tugevuse, harmoonilise, kuid veidi venitatud kehaehituse poolest. Selg on kaarjas, kõht on sisse tõmmatud. Koerad on teadlikud hurt harjade suruda erinevast sõnast ja žestist, oskavad loendada viie piires ja lahendavad isegi kõige põhilisemaid matemaatikaülesandeid.

Nende intellektuaalne areng- 2-aastase lapse tasemel. Luud on tugevad, lihased on kuivad ja hästi arenenud. Pead iseloomustab kitsas pikenemine, veenid on naha kaudu nähtavad. Huuled on kitsad; kõrvad on väikesed, asuvad pea tagaküljele lähemal, mida iseloomustab liikuvus; silmad on suured, ovaalsed, kergelt väljaulatuvad, pruunid toonid; tugevad hambad märkimisväärse suurusega.

Loomade kael on piklik, suur; rindkere on mahukas ja pikk; saba mõõga kujul. Jäsemed on tugevad, sirged, tagajalad on rohkem kui esiosa; käpad on piklikud, sõrmed surutakse üksteise vastu, küünised puudutavad praktiliselt maakatet. Selle jahitõugu olemus Vene tõugude tõugude omadustel on mitmeid tunnuseid.

Selle esindajaid iseloomustab kaeblikkus ja iseloomu tasakaal, neid eristab pühendumus, pidev valmisolek paitada omaniku käes. Kuid nad on võõraste suhtes umbusklikud ja isegi agressiivsed. Need loomad tunnevad ära ühe omaniku ja on talle lojaalsed, nad ei saa olla hoidke olal liigeseid vimpel". Nad on samal ajal kangekaelsed, sõltumatud, uhked ja tundlikud, haavatavad.

Vene koerad nõuavad enda vastu austust: igasugune ebaviisakus või lugupidamatu mõtlematu liikumine - hambad lahti. Nad annavad ärritusele kergesti järele, nii et lastega peredes tuleb seda punkti arvestada.